EKL hurtade maastikujooksu võistluste korraldamise ja hindamise juhend

Käesolev juhend kehtib Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) ja Eesti Hurtade Liidu (edaspidi EHL) poolt kinnitatud maastikujooksu võistlustel. 

Käesoleva juhendi muutmiseks on vajalik EHLi juhatuse otsus ja EKL juhatuse nõusolek ning EKL nõukogu kinnitus. Selle juhendi juurde kuuluvad lisad kiidab heaks EHL juhatus.

Maastikujooksude põhieesmärk: maastikujooksudel hinnatakse peibutist ajava koera ajamisoskust maastikule tehtud kurvilisel rajal.

1. Võistluste organiseerimine

Võistlust korraldav organisatsioon määrab võistluse toimkonna, mille vähemalt 2 liiget peavad olema atesteeritud. Rajameister, peibutise vedaja ja võistluse vastutav sekretär peavad olema atesteeritud. Eesti Kennelliidu maastikujooksu kohtunike nimekirja kantud kohtunikud võivad täita kõiki atesteeritud toimkonnaliikmete kohustusi. Võistlustoimkonna liikmete koolituse ja atesteerimise korraldab EHL. Atesteeritud toimkonnaliikmete nimekirja kinnitab EHL juhatus.

Toimkond:

·         võistluse juhataja

·         võistluse vastutav sekretär

·         rajameister

·         saatja

·         peibutise vedaja

Lisaks:

·         litsentsi omav veterinaararst

·         vajalikul määral abilisi, kes ei pea olema atesteeritud

Võistluste juhataja vastutab võistluse määrustekohase läbiviimise eest.

Peakohtunik, kes peab olema atesteeritud hindamiskohtunik, jälgib määrustest kinnipidamist ja toimib kohtunike kolleegiumi eestkõnelejana. Peakohtunik kontrollib raja koos rajameistriga ja aktsepteerib selle enne võistluste algust. Peakohtunik kinnitab võistluse protokollid ja blanketid mis annavad õiguse tiitlile ning kirjutab peakohtuniku raporti.

Kohtunike kolleegiumi kuuluvad peakohtunik ja vähemalt 2 hindavat kohtunikku. Peakohtunik võib olla samaaegselt ka hindav kohtunik. Kohtunike kolleegium on kõrgeim jooksuvõistlustel otsustav organ. Kohtunike kolleegiumi poolt reeglitekohaselt vastuvõetud võistlustulemused ei kuulu vaidlustamisele. 

Kohtunike kolleegiumi ülesanneteks on:

·         stardi aktsepteerimine

·         stardi kordamine

·         koerte tulemuste hindamine

·         muud võistlustulemusi puudutavad otsused

Saatja ülesandeks on koera viimane kontroll enne starti: 

·         koera jalad ei tohi olla teibitud ega tugevdussidemetega

·         suukorv, kaelarihm ja mantel on nõuetekohased ja korralikult kinnitatud

·         koerad lähevad starti vastavalt loosijärjekorrale

Saatja:

·         annab koerajuhile stardikäsu

·         Jälgib kas start toimub õigeaegselt ja mõlemad koerad stardivad korraga.

·         Jälgib, et koerajuht ei häiriks võistlevat koera

·         Jälgib, kas koerajuhid täidavad saatja juhiseid.

·         Raporteerib koheselt stardi ajal ilmnenud määruste rikkumistest, nt ebareeglipärane võistlusvarustus, valel ajal toimunud start, kaasvõistleja häirimine jmt kohtunike kolleegiumile/ peakohtunikule

Rajameister vastutab raja planeeringu, raja ülespanemise, tehniliste vahendite ja peibutise tagasitoomise eest.

Peibutise veoseade peab olema asetatud sellisele kohale, et peibutise vedaja näeks kogu jooksu territooriumi.

Peibutise vedaja vastutab veoseade käitlemise eest võistluse ajal.

Peibutise vedu alustatakse saatja märguandel ning peibutis veetakse distantsi lõpuni. Erandkorras lõpetatakse peibutise vedu, kui peaks ilmnema ohtlik situatsioon või kohtuniku märguandel. Peibutise vedajal on õigus otsustada veo turvalisuse üle.

Peibutis peab liikuma võimalikult sobiva kiirusega vastavale tõule ning sobival kaugusel juhtivast koerast.

Veterinaararst peab olema kohal ja tegutsemisvalmis kogu võistluse kestel. Enne igat võistlusjooksu tuleb koerad üle vaadata. Veterinaararst peab keelama jooksust osavõtu koertel, kes on:

·         indlemas

·         nähtavalt tiined

·         haiged

·         vigastatud

·         muidu halvas seiskorras, arvestades eeldatavat pingutust võistluse ajal.

Veterinaararstil peavad olema tarvilikud vahendid esmaabi andmiseks.

Veterinaari abi (kui suur osalevate koerte arv nõuab abilise kasutamist) aitab veterinaararsti tema korralduste kohaselt, peab kontrollitud koerte registrit ja kontrollib vaktsineerimiste kehtivust.

Võistluse vastutav sekretär kontrollib koerte võistlemis- ja osavõtuõigusi, märgib tulemused võistlusraamatusse, koostab võistluseprotokolli. Võistluse sekretär korraldab stardijärjekorra loosimise, märgib üles loositud stardijärjekorra ja tulemused.

2. Nõuded rajale

Rada peab olema turvaline ja piisavalt keerukas, et tuua välja koerte jahiind ja oskused. Rajal võivad olla tõusud ja langused ja/või vaatevälja piiravad takistused. Rajal võib olla ka takistusi.

Maapind rajal peab olema turvaline. Peakohtunik peab raja üle kontrollima hiljemalt 30 minutit enne võistluse algust.

Eel- ja finaaljooksude rajad peavad olema erinevad.

3. Peibutise veo ja tagasiveo seade

Korraldaja tagab töökorras veoseadme, varuseadme ja varustuse olemasolu.

a) peibutise veoseadme kiirus peab olema sujuvalt reguleeritav ja tal peab olema piisavalt võimsust

b) suunapoolid ja nende asetus peavad olema sellised, et nad ei põhjustaks koertele tarbetut ohtu. Suunapoolid ei tohi koeri häirida (liiga kõrged, silmatorkavad jne)

c) peibutis peab olema koerale hästi nähtav ja ühes võistlusklassis ühesugune. Soovituslik peibutise pikkus mitte vähem kui 40 cm ja mitte rohkem kui 50 cm.

4. Jooksude distantsid ja puhkeajad

Võistlusdistantsid on EHLi poolt määratud väikestele tõugudele minimaalselt 400 m ja maksimaalselt 700 m ning teistele tõugudele minimaalselt 500 m ja maksimaalselt 1000 m. Kui koer osaleb rohkem kui ühes jooksus ühel päeval, siis peab jooksudevaheline puhkepaus olema vähemalt 40 minutit.

Päevas võib koer joosta maksimaalselt 3 võistlusjooksu.

5. Võistlusluba ja selle piirangud

Koer võib võistelda kui tal on kehtiv võistlusraamat, ta on õigeaegselt registreeritud võistlusele, läbinud veterinaarkontrolli ja saabub õigeaegselt starti.

Ohtlikult agressiivset koera võib kohtunike kolleegium mitte võistlema lubada.

6. Võistlusvarustus

Võistleval koeral peab olema FCI nõuetele vastav suukorv ja võistlusmantel ( a.punane b.sinine või valge) ning kaelarihma kasutamisel mittepoov kaelarihm. Starti tulles peab koer olema võistlusvarustuses. Itaalia väikehurdad võivad joosta ilma suukorvita.

7. Võistluskutse

Võistluskutse on infoleht kus on toodud antud võistlust puudutav üksikasjalik teave ja mille avalikustamisega vähemalt 30 kalendripäeva enne võistlust loetakse antud võistlusele registreerimine avatuks.

  Võistluskutses näidatavad andmed:

       võistluse aeg

       võistluse korraldaja

       võistluse koht

       pinnas

       osalemisõigus

       võistlusklassid

      võistluse juhataja

      peakohtunik

      vastutav sekretär

      osalemistasu

      registreerimisjuhend

8. Võistluste kataloog

Kataloogi koostab võistluste korraldustoimkond.

Kataloogi kaanel peavad olema EKL logo ja kiri „Eesti Kennelliit“ ja EHL logo ja kiri „Eesti Hurtade Liit“. 

Kataloogis sisaldub:

       kohtunike nimed ja nende poolt hinnatavad tõud

·         võistlustoimkonna liikmete nimekiri

·         võistluse ajakava

·         tõugude võistlusjärjekord

·         koerte järjekorranumbrid kataloogis

·         võistlusraamatute numbrid

·         koerte nimed, registrinumbrid

·         omanike nimed, riigid

 9. Võistluse käik

·         Võistluspaika saabudes tuleb kõigepealt anda võistlusraamat sekretariaati ja vajadusel tasuda osavõtutasu

·         Veterinaarkontroll tuleb läbida vähemalt 1 tund enne oma tõu võistluse algust juhul kui võistluskutses ei ole märgitud teisiti.

·         Koerad võistlevad kataloogis määratud tõugude järjekorras. Koerad võistlevad paarikaupa. Paarid moodustatakse loosimisega.Juhul kui koeri on tõus või võistlusklassis paaritu arv, võib loosimisel paariliseta jäänud koer võistelda üksinda.

·         Finaaljooksude paarid moodustuvad eeljooksude paremusjärjestuse alusel. Juhul kui finaaljooksudel osaleb tõust või võistlusklassist paaritu arv koeri, jookseb eeljooksudel väikseima punktisumma saanud koer üksinda. Paaride stardijärjekord ja mantli värvid finaaljooksus loositakse.

·         Stardijärjekorra avaliku loosimise viib läbi võistluste sekretär vähemalt 30 minutit enne konkreetse tõu võistlusklassi esimese stardi algust. Loosimises osalevad võistluspaigale saabunud ja veterinaarkontrolli edukalt läbinud koerad.

·         Võistlus koosneb eel- ja finaaljooksudest. Lõpptulemuse saamiseks liidetakse eel- ja finaaljooksu punktid.

·         Koerad, kes ei saavuta eeljooksus vähemalt poolt (50%) võimalikust punktisummast, ei või finaaljooksudest osa võtta. Juhul kui finaaljookse ei saa mingil põhjusel läbi viia, tehakse paremusjärjestus eeljooksude punktisummadele põhinevalt.

·         Juhul kui kaks või enam koera on finaaljooksude järel võrdse punktisummaga, saab finaaljooksudel rohkem punkte saanud koer parema koha. Juhul kui koerte punktisumma on ikka võrdne, saab parema koha koer, kelle finaaljooksu punktid on järgnevates alades tähtsusjärjekorras paremad: innukus, paindlikkus, taiplikkus, kiirus ja vastupidavus.

·         Ülemõõdulised itaalia väikehurdad ja whippetid võistlevad eraldi võistlusklassides.

10. Maastikujooksu sertifikaat (SERT)

Sertifikaat antakse koerale, kes saavutab vähemalt 2/3 maksimaalsest võimalikust punktisummast järgmistel tingimustel:

·         maastikujooksu sertifikaadid antakse võistlusklassi parimatele koertele, kes ei ole veel saanud maastikujooksu CH tiitliks vajalikku arvu sertifikaate

·         ühel aastal võib koerale omistada maksimaalselt 4 sertifikaati

·         puuduva(te) munandi(te)ga koerale sertifikaati ei anta

·         juhul, kui suurima punktisummaga koeral ei ole õigust SERTi, vastu võtta, omistab kohtunik SERTi suuruselt järgmise punktisumma saanud koerale, kes saab SERTi vastu võtta

Sertifikaadid jagatakse järgnevalt:

·         2-5 eeljooksu starti tulnud koera ühes tõus või võistlusklassis – 1 SERT

·         6-10 eeljooksu starti tulnud koera ühes tõus või võistlusklassis - 2 SERTi

·         11 või rohkem eeljooksu starti tulnud koera ühes tõus või võistlusklassis – 3 SERTi

·         ühel võistlusel jagatakse maksimaalselt 3 sertifikaati võistlusklassi kohta

Juhul, kui koer ei saa sertifikaati vastu võtta, antakse talle auhinnaks sertifikaadi kandidaadi tunnistus.

10. Jooksutulemuste hindamine

Koera sooritus algab siis, kui peibutis tõmmatakse liikvele, misjärel koer lastakse stardis lahti ja tal on võimalus jälitada peibutist. Koera sooritus lõpeb siis, kui ta rajalt lahkub.

Kohtunikud hindavad jooksutulemust 5 erineva parameetri järgi, millest igaühe eest on võimalik saada maksimaalselt 20 punkti.

Aktsepteeritud tulemuseks peab koer saama vähemalt 50% võimalikust maksimaalsest punktisummast.

      10.1 Kiirus

      10.2 Innukus ja vastupidavus

      10.3 Arukus ja ajamine

      10.4 Paindlikkus

      10.5 Vastupidavus

10.1 Kiirus

Koera kiirust hinnatakse võrdluses teiste samast tõust koertega. Koera kiirus ilmneb kogu jooksu ajal, seda on eriti hästi näha pikkadel sirgetel ja hetk enne saagi tabamist. Kiirust hinnates arvestatakse koera võimet liikuda tõule omasel viisil. Kuna kiiruse mõõtmisel ei kasutata kella, siis on oluliseks näitajaks koera võime liikuda vastavalt erinevatele maastikele.

Eelistada tuleb koera kes jookseb madalalt, ennast maapinna kohale maksimaalselt välja sirutades ja saagile keskendudes.

Möödajooksuks loetakse seda kui teisel positsioonil liikuv koer kiirendab ja möödub esimesel positsioonil olevast koerast. Möödajooks saab toimuda vaid kahe järjestikku asetseva suunapooli vahelisel alal.

10.2 Innukus ja jälitamine

Koer peab ajama peibutist innukalt stardist kuni raja lõpuni. Koer peab täpselt jälgima peibutise liikumist, reageerima vahetult suunamuutustele ja püüdma võimalikult kiiresti peibutist tabada.

Innukus ilmneb peibutise jälitamisel olenemata maapinna ebatasasustest või tõketest sellel. Innukas koer jätkab jälitamist hoolimata ebaõnnestunud pööretest, kukkumistest või peibutise kaotamisest.

1.     Stardis:
keskendunud tähelepanu
peibutise pidev jälgimine

2.     Peibutise jälitamisel:
püüdlik saagi ajamine nii, et vedaja on sunnitud peibutise enneaegse tabamise vältimiseks vedu kiirendama
takistuste kõhklematu ületamine
soov tabada peibutist isegi kui ta on sellest kaugele maha jäänud

3.     Peibutise tabamisel:
ilma pidurdamata, täiskiirusel
peibutise haaramine ennast säästmata
soov haarata peibutist ka siis kui teine võistleja on selle juba tabanud

10.3 Arukus ja ajamine

Arukus ilmneb jälitamisel kui koer valib jooksuraja nii, et võimalikult hästi saaki tabada. Koer oskab ära kasutada erinevaid pinnavorme, kaasjooksja liikumist ja peibutise liikumissuunda selleks, et sundida peibutis kergemini läbitavale avamaale.

10.4 Paindlikkus

Paindlikkuseks nimetatakse koera võimet kiiresti ja kergelt vahetada jooksusuunda. Koer peab suutma säilitada jooksurütmi maastikul olevatest takistustest ja pinnavormi muutustest hoolimata.

10.5 Vastupidavus

Vastupidavuseks nimetatakse koera võimet läbida kogu distants heas vaimses ja füüsilises vormis. Koera vastupidavus on füüsilise ja psüühilise vastupidavuse summa.

11. Jooksutulemuse mittearvestamine (diskvalifitseerimine)

Kohtunike kolleegium võib koera diskvalifitseerida kui:

- koer katkestab jooksu

- koer häirib võistluse käiku

- koer häirib tahtlikult kaasvõistlejat

- võistlevat koera tema soorituse parandamiseks mõjutatakse mistahes moel (heli, žestid jne)

- koer ei järgi peibutise liikumissuunda ja lõikab rada nii, et see põhjustab ohtliku olukorra ja/või saavutab seetõttu märgatava edumaa teise võistleja ees

- koer on ohtlikult agressiivne

Ohtlikult agressiivne on koer kes ei ole peibutisest huvitatud vaid ründab või üritab rünnata kaasvõistlejat. Vahetu enesekaitse on lubatud. Rünnakuks ei loeta kehalist kontakti kui koer püüab saavutada paremat positsiooni peibutise järel.

Kui koer jookseb talle loosiga mitte määratud jooksus loetakse see käesoleva eeskirja rikkumiseks, tema tulemust ei arvestata, võistlusraamat jääb korraldajale ja EHLi juhatus otsustab toimkonna esildise alusel sanktsioonide üle.

12. Stardi kordamine või edasilükkamine

Kohtunike kolleegium otsustab stardi kordamise või edasilükkamise vajalikkuse üle.

Start võidakse katkestada kui :

·         koer katkestab jooksu kõrvalise segaja tõttu

·         jooks on häiritud nii, et seda pole võimalik objektiivselt hinnata näiteks ebaõnnestunud stardi tõttu

·         peibutise vedamisseade läheb rikki

·         rajale satuvad kõrvalised objektid mis eksitavad koera

Juhul kui võislusklassi keskel peab rada muutma nii, et selle olemus oluliselt muutub, tuleb võistlusklassi uuesti alustada.

13. Maastikujooksuvõistluste liigid

13.1 Avatud võistlused

13.2 Tiitlivõistlused

13.3 Erivõistlused

13.1 Avatud võistlused

Isased ja emased koerad jooksevad koos, tõugude kaupa, välja arvatud juhul, kui mõlemas sugupoolest on vähemalt 6 osalejat. Sellisel juhul võivad koerad joosta sugude kaupa eraldi võistlusklassides, kui korraldaja on nii märkinud võistluskutsele.

Tõu või võistlusklassi võistluse võib korraldada ainult siis, kui osa võtab vähemalt 2 samast tõust koera. Juhul, kui võistlustel on ainult 1 oma tõu esindaja, võib ta osaleda, kuid talle ei omistata SERTi, SK-d( sertifikaadi kandidaat ) ega tiitleid

13.2 Tiitlivõistlused

Tiitlivõistlustel võivad võistelda kõik aktsepteeritud tõud, tiitlid jagatakse tõugude lõikes.

Tiitlivõistlustel ei saa võistelda ülemõõdulised koerad ning puuduvate munanditega koerad.

13.2.1 Eesti Maastikujooksu Meistrivõistlused

Osa võivad võtta kõik aktsepteeritud tõud kui kohal on antud tõust vähemalt 6 koera. Meistritiitlid jagatakse tõugude kaupa igas võistlusklassis.

Osavõtuõigus on kõigil koertel, kellel on vähemalt 1 arvestatud maastikujooksu tulemus antud aastal. Meistrivõistlustele eelnenud jooks ei tohi olla diskvalifitseeritud. Koerale, kes Eesti Maastikujooksu Meistrivõistlustel saavutab tõus või võistlusklassis parima punktisummaga aktsepteeritud tulemuse, omistatakse ametlik Eesti Maastikujooksu Meistri (EMM) tiitel ning tiitlivõistluse nimetusega ’’võitjamantel.’’ Võitnud koera nime ette on omanikul õigus kirjutada märge EMM- ja antud aastaarv (nt EMM-03).

13.2.2. Derby

Võistlustest võivad osa võtta koerad, kes antud aastal on saanud või saavad 3 aastaseks. Tiitel antakse välja juhul, kui kohal on antud tõust vähemalt kaks koera. Võitnud koertele omistatakse tõugude või võistlusklasside kaupa ametlik tiitel Derby Võitja Maastikujooksus ning tiitlivõistluse nimega „võitjamantel“. Võitnud koera nime ette on omanikul õigus lisada märge DVM- ja antud aastaarv (näit DVM-03).

13.2.3. Veteranide Meistrivõistlus

Osaleda võivad koerad, kes on saanud 6 aastaseks. Tiitel antakse oma tõus suurima punktisumma saanud veteranide meistrivõistlusel osalenud koerale välja juhul, kui kohtunike kolleegium peab sooritust tiitli vääriliseks ja kohal on antud tõust vähemalt kaks koera. Võitnud koerale omistatakse ametlik tiitel Veteranide Maastikujooksu Meister ja „võitjamantel“ ning omanikul on õigus lisada võitnud koera nime ette tiitel VMM- ja antud aastaarv (näit VMM-03).

13.2.4. Eesti Karikas

Võistlus peetakse võistlushooaja alguses ja osaleda on õigus igast lubatud tõust parimatel. Osalemise tingimused ja osalejate arvu määrab EHLi juhatus ning need näidatakse ära võistluskutses. Võistluse võitnud koerale omistatakse ametlik tiitel Karika Võitja Maastikujooksus (KVM) ja „võitjamantel“ ning võitnud koera nime ette on omanikul õigus lisada tiitel KVM- ja antud aastaarv (näit KVM-03).

Tiitlivõistlustel jagatavate mantlite värvid on:

EMM- purpurpunane kollase või kuldse kirjaga

DVM- erkkollane musta kirjaga

VMM- erkkollane musta kirjaga

KVM- sinine valge või hõbedase kirjaga

Tiitlivõistluste võitjamantlitel võivad olla kirjas vaid tiitel, aastaarv, koht ja korraldajaklubi nimi

13.3 Erivõistlused

Korraldaja võib vastavalt soovile määrata võistlusklassid ja võistlusviisi või osalevate koerte arvu, sellel tingimusel, et need peavad olema aktsepteeritud EHLi poolt ja märgitud võistluskutsele. EHLi juhatus otsustab, kas antud võistlusel sertifikaate jagada